kolisin ära ja nüüd asun ma siin http://josefinevv.tumblr.com/

SOOVIN SULLE KÕIGE ILUSAMAT SÜNNIPÄEVA, KIIIIIISUMIIIISU! :*

Enam lihtsamaks ei suutnud me seda Sulle teha, just nimelt me, sest mul olid jüngrid kes aitasid seda kõike teostada..suur pettumus.

Sinule, sa alatu laimu levitaja, ütlen ma üht. Loe neid ridu uuesti ja tea, et sa kirjutasid iseendast. Just selline Sa oledki!

mul on Sinu jaoks riiulil küllalt ruumi, nii et kullakene tule,tule..

minu ettearvamatu laupäev...alustasin päeva varakult, kuna otsustasime Raheliga kaltsukatesse tuulama minna. mõlemad leidsime väga-väga palju ilusaid asju. soeatasin endale isegi ühe filmi. kuna varbad oli täiesti jäätunud ja vaevu andsid endast märku, siis võtsin suuna kodu poole. miskipärast tuli trollis mõte oma kodu võtmed üles otsida. lihtsalt kindluse mõttes. selgus valus tõde, mida polnud, olid minu kodu võtmed!!! suur-suur paanika, sest mu vanemad olid hommikul Pärnu sõitnud ja nad kavatsesid sinna nädalaks ajaks jääda! telefonikõne emale. kõige kiirem viis võtmed kätte saada oli ilmselgelt neile ise järele minna, seega võtsin suuna bussijaama. teie buss väljub kahe minuti pärast, vastas nipsakas klienditeenindaja mu küsimusele. nii ma siis hakkasingi jooksma bussipeatuse poole. siis aga otsustas mu kõht teada anda, et temal on nüüd söögiaeg. meenus tõsiasi, mul polnud midagi söödavat kotis. otsustasin teha kiire külastuse r-kioskisse. ostsin esimese ettejuhtuva šokolaadi ja tormasin edasi. jõudsin lõpuks bussipeale, ise veel samal ajal imestades, et kui keegi oleks mulle hommikul öelnud, et ma pärnu sõidan, oleksin ma ilmselgelt ta välja naernud...tegevust otsides leidsin kotist raamatu ja saateks paitasid päikesekiired mu põske, mõnus-mõnus-mõnus. seega sõit Pärnu möödus meeldivalt. vanemad ootasid mind bussijaamas ja sõitsime vanaema juurde. sain vaevu uksest sisse astuda, kui juba oli mul saiake näpus. no kuule, kui vanaema oli just ahjust soojad kuklid välja võtnud, siis polnud lootustki minu lahkumisest köögist, kindlasti mitte niipea..pühapäev algas mul kella kuuest, sest aeg oli rongi peale minna. imestasin omaette, sest ma polnud ainuke ülevalolija. alla korrusele jõudes leidsin eest vanaema. kas sa jood kohvi suhkruga? küsis rõõmus vanaema. tegin sulle võileivad valmis ja ära küpsiseid maha unusta! ütles vanaema. ärgata hommikul kell kuus selleks, et mulle võikusi meisterdada ja head teed soovida! KÜLL SEE OLI ARMAS! seega on tema kindlasti üheks põhjuseks miks ma täna terve päeva olen säranud. ülejäänud päev möödus kodu koristades ja hiljem tuli ka Jacki minu juurde teed jooma. jutustasime pikalt-pikalt. pärast vaatasime ka filmi, mille peale imestasime ennast roosaks. ohhhh, kõik on lihtsalt imeline!

ma justkui kõnniks raudtee rööbastel lähenevale rongile vastu..samm- sammu haaval tungib silmadesse veduri toss ja silmi pimestav valgus. peas kumiseb ainuke tõsiasi: kui sa kohe kannapööret ei tee, siis jääd nii rongist, kui ka elust maha. olukord ei luba kumbagi.

ma olen veidike mures, kuid küsima veel ei vaevu.